the unbearable lightness of being no-one
sirbile lugu andrus kasemaa luulest tehtud. väga raske, jäin vist ainesele alla. mulle tuleks luulelähenemiskeeld kehtestada. peaksin seda lihtsalt kümme aastat lugema. mingi rahutus jäi sisse. kaks tehtud, kolm minna. väsinud, linna suppi sööma. edasi enn kasaku romaan ja hilisõhtute välikino.
ma ei hakka ilmselt mitte kunagi n-ö "täiskohaga kirjanduskriitikuks" (kas niisuguseid üldse on enam?). arutasin seda potentsiaalset olukorda ühe sõbraga ning leidsime: täiskohaga kirjanduskriitiku jaoks on iga päev lonely day at the office...
ja saluut aarele, et gastev tehtud sai. suurepärane
1 Comments:
ma olen raamatuarvustusi kirjutanud viimasel ajal kaks, mõlemad luulearvustused. mõlema tootmiseks kulus ikka kokku mitu tundi (sh teose läbilugemine ja teema arutamine huvitatud inimesega lõunalauas). paljuvõitu. raha nende eest ei saa, samas võib puhta kirjutamisaja (tund või nii mõlemale) arvutada töönädala sisse.
kirjanduse arvustamine eesti keeles on veider hobi, selle kirjutamine aga veel veidram. tõlkimisest, toimetamisest või kirjastamisest võib veel aru saada, see võib raha isegi elamisväärselt sisse tuua ning lisaks pakub paljudele leivakõrvast.
igatahes, elagu veidrad hobid.
11:31 AM
Post a Comment
<< Home