Sunday, August 16, 2009

vaade õhulossist

on hommikuid, mil tähtvere on täiesti äärmuseni minimaalseks vaigistatud: ainult tuule käes väänlevad kasevõrad ja hall taevas, mis voolab üle nagu lai, aeglane ja jõulise tõmbega jõgi. mitte ühtegi hingelist, ei ühtegi möödasõitvat autot, kauget kolksatust või haugatust. vaikus - sidus püsimine hetkes, mil ülehelikiirusel lennuk on sinust juba kaugel eemal, ent heli pole veel kohale jõudnud. või nagu too film, kus tegelased ärkavad ühel hommikul üles ja leiavad end ühtäkki täiesti inimtühjast suurlinnast. et mida teha? ja kuhu minna? ning kas üldse kusagile?

täna on üks niisugune hommik.
vaade õhulossist, pilvedele alla.

2 Comments:

Anonymous Anonymous said...

enamasti on jah just pühapäevad sellised. eriti pühapäeva õhtud. ja ööd vastu esmaspäeva. see on parim aeg jalutamiseks. vähemalt meil siin karlovas. eriti mõnus on tunnetada minimaalseks vaigistatud anne silda. muide mis film see on? ja muide eelmise postituse pealkiri on hea.

1:07 PM

 
Blogger Shalaya said...

olen käinud selliseid etki nautimas Supilinnas. suisa püüdmas, võib öelda.
imeline...
armastan Tartut ja tema seisundeid : )

1:23 PM

 

Post a Comment

<< Home