Friday, November 25, 2011

diary mode 3

on olnud järjekordne vaakumhommik, kus tähtvere taevas maalib hallile asfaltile oma halliga halli. ehkki siin, mul on tunne, pole hämardumas ükski ajastu. keskklass silmapiirini: äri nagu ikka, maailm ilma lõputa.

vastuseks jaanuse kommentaarile kaks postitust tagasi: ma ei pidanud "juurdepääsu" all silmas mitte (igasuguse) info pelka kättesaadavust, vaid (kultuurilise tegelikkuse) "hõlmava" kirjelduse usutavust. ja see tundub mulle tõlgendusest haruldasem olevat - siin võiks muidugi hakata arutlema selle üle, kas üldse midagi saab esitada mittetõlgenduslikult, ent see oleks juba natuke fundamentaalsema tasandi vaidlus kui see, millel asub juurdepääs - hinnang dualism. aga ma palun vabandust - need on alles väga esialgsed ja üldse mitte võib-olla kõige paremad terminid; samuti pole ma kõike seda sugugi "lõpuni" suutnud läbi mõelda. püüan.

täna on vähem aega: lähen raamatukokku, et orwelliga kaugemale jõuda. palju ulmet järjest saab tõepoolest olla ainult rajude fännide asi: lisaks hüvedele, mida pakub ulme poeetiline materialisatsiooni-mehhanism, tema suurejoonelised väljaränded ning aegruumilised tegelikkusetasandi hüpped, on selles siiski, paratamatult, lihtsalt žanrilistest iseärasustest tulenevalt ka alati midagi peaaegu tuvastamatult tuhmi, mida seda ära tundes taluma tuleb õppida. midagi teha ei ole, nii see on.

tänane jutt on siin.

1 Comments:

Blogger Mihkel Kunnus said...

"Oh, mu sõber! Mul on hoopis teised arusaamad tegelikkusest ja realismist kui meie realistidel ja kriitikutel. Minu idealism on nende omast reaalsem. Issand! Kui sõnaselgelt rääkida sellest, mida meie, venelased, oleme kõik meie vaimse arengu viimase 10 aasta jooksul läbi elanud — siis on realistidel kohe kisa lahti, et see on fantaasia, kusjuures see on ehtne, tõeline realism! [---] Nende realismiga ei seleta ära sajandikkugi reaalsetest, tegelikult aset leidnud faktidest. Meie aga oleme oma idealismiga isegi fakte ennustanud. On sedagi ette tulnud."
(Dostojevski A. N. Maikovile,1868)

"Alles rahvaste hilisemas eluetapis, kui ülim tsiviliseeritus on vähehaaval hävitanud loomisvõime ja asendanud selle mõistmisvõimega, avaldub täiel määral dilentantismi poeesia, mida antiikaja moodsaim inimene, Vergilius, justkui ette aimas, kui ta tõesti ütles selle lause, mille pärimus talle omistab: "Inimene tüdineb kõigest peale mõistmise...""
(Paul Bourget)

10:02 PM

 

Post a Comment

<< Home