sandaaliskandaal

sageli öeldakse mõne katkiläinud asja kohta, et selle parandamine maksab nii palju, et pigem tasuks juba uus osta. aga minu arvates on asju, mida tasub järjest ja järjest parandada ning taguda nende remonti sisse tõepoolest peaaegu samapalju raha kui need ise väärt on. parandada senikaua, kui tõepoolest pole enam seda midagit, mida parandada.

mina armastan sel kombel jalanõudesse investeerida.

ning kui ma täna hommikul viisin oma katkiste taldadega sandaalid oma lemmikkingsepa juurde - vist munga tänaval tegutsev ilmselt varastes kuuekümnendates töölisdaam, kes suhtub jalatsitesse tõepoolest outright animistlikult (otsekui oleks jalanõud kaugelt elusamad kui jalad, mis neid kanda võiksid) ega hoia kunagi tagasi irooniliste kommentaaride või filosoofiliste vinjettidega - ütles ta neid silmitsedes mulle, et mitte ainult ei ole ma oma kandmisharjumustega mõrvanud need konkreetsed eksemplarid, vaid, veel enam, olen saanud hakkama ränga solvanguga jalanõude KUI NIISUGUSTE aadressil.

ma ei usu, et mul siia midagi lisada oleks.