glass theme

vikerkaarele lugu arne merilai roomaanist tehtud. oli tõesti l'alpe d'huez, kirjutatud muude asjade kõrvalt: neli tehtud, üks minna.

merilai „türann oidipus” viib lugeja ühe feministi, ühe psühhoanalüütiku, ühe trotskisti ja ühe kunstiajaloolase ebatõenäolises, kuid virgutavas ja pidurdamatus seltskonnas ning itaalia fašistide orgastilis-militaarse (marina grišakova väljend) järelevalve all ühele 1938. aastal toimunud sümpoosionile bertinoro lossi hämaras keldrikrüptis, kuhu on üles seatud kuningas oidipuse hiljuti välja kaevatud, tuhandeid aastaid vana seenekultuuri poolt asustatud ja seepärast mingil tasandil ikka veel elav ning vastavaks puhuks välja töötatud tehnoloogilise aparatuuri kaudu ka paiguti komunikeeritav muumia.

kas pole küberpunk? merilaid lugedes tekkis kiusatus öelda: natuke nagu on küll :)

külaliskorteris, kus ma praegu helsinkis ööbin, on uksele kirjutatud suurelt TUGLAS. ning seal huopalahtis, helsinki kesk-ääres hommikuti jooksmas käies tekib sageli too kummaline ja rõske tunne: joostakse kellegi väga suurtes jalajälgedes.