bionic

ma nägin täna öösel unes, kuidas mu parem jalg põlvest maha lõigati ning mingi poolbioonilise, enam-vähem liikumatu proteesiga asendati. elu jõudis juba edasi minna: jõudsin masenduda, karta, oma puudega ära harjuda, sellest teistele rääkida (mu vend oli šokis, aga mu tüdruk ei teinud teist nägugi), saada mingilt kummaliselt prognostikainstituudilt teada, et ärgu ma ülearu muretsegu, kümne aasta pärast tulevad taskukohased eksoskeletid. jõudsin hugh lauriega tuttavaks saada ja kepi najal kõndimist harjutada.

ning ka massiivset kergendust tunda, kui üles ärkasin ning avastasin, et vasak käsi on mõnevõrra ära surnud.
nii et tegelikult funktsioneerin ma igakülgselt täiesti normaalselt.
tere hommikust: kohvi ja ajaleht. vastus eelmises postituses püstitatud küsimusele: kapital.