FilFax Inc

täna hommikul läksin filosofksa fakultetasse (laialtlevinud küberpungiliku korporatiivse lühendnimetusega FilFax) ettekannet pidama ja pärast seda oma siinse mentori, professor Tomislav Virki põhjalikumale konsultatsioonile. ja on ju juba aimata, kuidas see postitus keerab nüüd täiesti pöördumatult ära arhitektuuriradadele: FilFax on kohutavalt, üüratult, MITTE VÄGA MAGEDALT suur ja rohmakas betoonhoone. ma ei oska isegi mõõtmeparalleele tuua, pakuksin paari jalgpalliväljakut, ent ilmselt eksiksin ükskõik kummas suunas. hinnangu andmise teeb raskeks ka see, et ta on igalt poolt ümbritsetud üsna kitsaste tänavatega, mille äärtes on kohe omakorda teised üsna suured hooned, ning need kitsad tänavad jätavad FilFaxist omakorda ilmselt ka kõrgema mulje. temale ei ole võimalik n-ö "kaugelt läheneda", et üldpilti saada (ükski foto ei kirjeldaks mitte midagi), ja seepärast saab tema juurde ainult n-ö "sattuda" - äkitselt oled sa seal kõrval, ilma ette hoiatamata - ning selles sattumuses mõjub ta nagu mingist meie tegelikkusele väga kaugest, veidra järjekindlusega tumedate haruldaste kivimite kirjeldamisele keskendunud kirjanduslikust ulmemaailmast kohale teleporteeritud monoliit. seitse kõrget korrust ja väga kõrge, otsekui tänavapinna asfaltkoorest välja rebitud sammaskäiguga ääristatud nullkorrusega, kus asuvad tudengikohvikud, printimis- ja paljundamistöökojad, rattahoidjad. kitsaste tänavate tõttu oli hoone ümbruses peaaegu igal pool hämar: otsekui neelaks see monoliit osa valgusest endasse. ühesõnaga, tõesti hiiglasliku hoonena mõjub. professor tomislavi suhteliselt väikesesse kabinetti jõudes ütlesin seda millegipärast, ilmselt lihtsalt mingi olukorraviisakuse kontekstis ka temale (kui keegi on žižekit inglise keeles rääkimas kuulnud, siis võib tema aktsendi siia rahulikult juurde kujutleda, temavanused mehed paistavad sloveenias kõik umbes sedamoodi rääkivat):

"your faculty has a huge building..."
"no, it has not."
"but it's huge - it's like some kind of a colossus!"
"no, it is not."
"what do you mean - it's not?"
"it is not. look, how many students do you think we have here, visiting lectures every day, from 7am til 10 pm?"
"by the size of it, i'd say at least two or three thousand."
"no, we don't. we have ten thousand students."
"really?"
"yes. and how much staff do you think we have here?
"?"
"about six hundred people. i am a professor and head of the department here, i am also the head of the faculty's library, i have a significant amount of secondary duties, and i'm having to share this small office with three other professors, one of whom is the nation's leading literary scientist. so don't tell me the building is huge. the faculty is huge. the building is a disgrace. don't even start with me on the building..."

nii et alustasin seepeale juttu hoopis oma lõputööst. ning õnneks selgus hiljem, et enamik tema negatiivsest kriitikast oli seekord hoone peale ära kulunud ja minu töö ennustatav keskmisest väiksem maht ei paistnud teda häirivat...