kiirpostitus veliki citalnicist

kirjutan päeval oma tööd kohaliku ülikooli raamatukogu suures lugemissaalis ning teen aeg-ajalt kohvipause, ostes neid üsna häid cappucinosid kaasa lähedal asuvast bi-kofe kohvikust ja joon neid raamatukoguesisel kivileenil, kus on rahulik linna silmitseda.

ent täna, just praegu saabus raamatukogu peauste ette umbes kümneliikmeline võttegrupp kaamerate, mikrofonide, meigikunstniku ja jäädvustatavate osalistega. filmi nad seal kindlasti ei teinud, pigem mingisugust päevauudist või tutvustavat turismivideot. igal juhul oli neil plaan asjale pisut loovamalt läheneda, ning kava nägi ette seda, et kui režissöör (või produtsent, või kuidas iganes seda nimetada) hõikab "action", siis lähevad raamatukogu suured uksed lahti ning nendest väljuvad tekstiteadustajad/reporterid/kes iganes - poiss ja tydruk -, et siis raamatukogu ette seisma jääda ning oma jutuga peale hakata. ent üsna pea selgus, et nad olid niisuguseks ürituseks üsnagi kesise aja valinud - iga kord, kui hõigati "action", juhtus ikka ette jääma keegi, kes samal ajal nendest samadest ustest sisse või välja tahtis minna, pobisedes alati midagi vabanduseks, jäädes korralikult meigitud ontlikele "peategelastele" lihtsalt kohmakalt ette, või midagi muud sellesarnast. ühel korral katkestas režissöör ettevõtmise juba eos, nähes kaugelt lähenemas umbes viiekümneliikmelist kaug-ida turismigruppi. ent töö tuli ära teha ning nad ei andnud järele, ehkki rahutust-tekitavaks hakkas see asi muutuma küll.

ja siis, pärast umbes kümmet luhtunud korda ei paistnud enam kedagi hoonele lähenevat, ja ka mina, kui minu poole vaadati, tegin näo, nagu mul oleks veel piisavalt toda üsna head ja odavat kaasavõetavat kohvi, ning režisöör hõikas uuesti "action".

ja uksed läksid lahti ja neist väljus üleni häirimatult ja täiesti segamatus rahus üks kirgassinises tööstusülikonnas, suure roosa põlle ja lokkis pruunide juustega lüheldane matsakas kohvikupreili, käte vahel virn vanu hiiglaslikke pappkaste, ning suundus - otsekui oleks toosinane "action" ta nende uste taha selsamal hetkel lihtsalt tekitanud - muretult lähedalasuva prygikonteineri poole. võttegrupp sai oma rõõmsameelses resignatsioonis väga kõvasti naerda.