Thursday, August 17, 2006

latte lament revisited

ehkki ma olen seda mõnel pool juba teinud, tahaksin ma kõigiga, kes siia satuvad, jagada üht õnnistavat kogemust:

tund aega tagasi võtsin ma twinpeaksilikult piduliku randmenõksatusega oma vasakust taskust kaheksa templiga CoffeeIn-i kliendikaardi, ulatasin selle cooperlikult entusiastliku pilgu ja naeratuse saatel meeldivale kassapidajale ning sain vastutasuks oma elu esimese selle suurepärase asutuse tasuta, rohkete šokolaadihelveste ja kahe teelusikatäie pruuni suhkruga suure topeltcapuccino.

ja kuidas maitses?
maitses nagu see koht, kuhu kohvid lähevad, kui kohvid lähevad taevasse

Thursday, August 10, 2006

viimasel hetkel või veel hiljem

ei ole olemas sellist asja nagu "õige hetke ootamine"
"õige hetke ootamine" ise on surnud hetk. "vahepeal võiks midagi muud teha" on hetke kustutamine
võiks isegi radikaalsemalt öelda : "õige hetke ootamine" on mingil vähemal skaalal surma ootamine
sest kas pole surm just too kõige põhimisem "õige hetk"?